President Alar Karis kõnes noortele Eesti iseseisvuse taastamise 35. Aastapäeval Kadrioru roosiaias. Tema sõnad rõhutasid noortele olulisust, nende uudishimut, saavutusvajadust ja sallivat hoiakut. Karis tõi esile, et need omadused aitavad Eestit edasi. Kõne lõpuks tõstis ta üles ka viimase kõne kohustuslikkuse, mis on talle oluline.
Kõne jäi talle iseloomulikult haridusele ja teadusele pühendatuks, kuid verevahetusest rääkimine vajanuks rohkem selgitust. Üks kriitik, Karl-Eduard Salumäe, kahtles, kas see oli ainus põhjus, miks kõne kohustuslikkusest rääkida. Tema sõnad tõid esile, et kõne võis tunduda loogiline, kuid vajab täpsemat selgitust.
Kõne toimus 23. Juunil võidupüha paraadil, milles Karis teatas viimast korda head võidupüha ja rõõmsat jaaniõhtut. Kõne lõppes vähem kui kaks kuud hiljem, mõni päev enne, kui Karis presidendina pidas viimase kõne. See kampaania kestis nii kaua, kui kõne kohustuslikkusest rääkis.
Kõne jäi ka külalistele, kes pidupäeva tähistama saabusid. Võõrustasid Karis ja tema abikaasa Sirje Karis roosiaias. Kõne lõpuks tõstis Karis üles ka viimase kõne kohustuslikkuse, mis on talle oluline.
